Muuseas: lund sajab

Võeh kus on tempo peal. Aastalõpp ja see jõulukomejant läheneb hirmsa kiirusega. Meilboksid ummistuvad kettkirjadega õpetajate kingitustest, jõulupidudest ja kõigest muust asjast, mis on minu arust jubedalt ületähtsustatud, aga mõne jaoks jälle üliolulised. Kui poleks sellist hullumeelset jõulutõmblemist ja blingblingi, oleks kõigil lihtsam. Aga noh..  Tuleb ignoreerida müra, mitte avaldada arvamust ja reageerida ainult faktidele :)
No ja siis suusatajad laovad samal ajal laagrist oma suusatrenne üles, seda tuleb ka tuima näoga lihtsalt ignoreerida. Kellele see suusatamine ikka meeldib. Dr Holden kirjutab, et Tartu maraton jääb ära ka jälle. Milleks siis treenida. :) Kade ei tohi olla, aga no kurat noh.. :)

Trenniga on vist hästi enamvähem. 3 korda isegi jõudnud rulli sõitma vahepeal ja küllap oleks rohkemgi kui rada jäässe poleks läinud. Basic on vast kõik olemas, vähemalt hea tunne rulli peal on alles, see on kõige tähtsam.

Ja siis natuke teistmoodi asju olen ka vahele teinud.
Kõigepealt käisin EMT sisesõudesarja 1. etappi tegemas, niisama funi ja trenni mõttes. Ala siis 6000 m. No ega ma pole sõudekat trennis rohkem vist teinud kui paar loetud korda, aga mulle see liigutus sobib, jõudu mul on ja koht ei olnud oluline, seega tuld! Väga põnev oli täiesti võõral alal võistelda. Kogemuste puudumise tõttu tuli palju vigu sisse muidugi, aga eks sellega oli ka arvestatud ja võitma ju ei läinudki :) Kõigepealt kohmitsesin ma nii kaua nende jalakinnituste kallal, et pmst kohe kui kinni sain, läks start ja ma isegi ei jõudnud proovida seda ergomeetrit, veel vähem midagi paika keerata. Veitsa liiga kerge koormus oli mu jaoks, see oli kohe selge ja kohe esimese kilomeetriga tõmbasin üle kah :) Edasi hakkas sujuvalt tempo langema ja järgnes viis kilomeetrit kannatamist. Päris lõpus väga pildituks enam ei hakanud punnima kah, sest kohta ei oleks niikuinii enam parandanud. Ühesõnaga ma tegin kõik valesti :) No igatahes ma päris ümber ei kukkunud, aga jalg oli küll pehme. Aeg oli 27 mintsa ja natuke kopikaid. Ma arvan, et käib küll siukse olematu trenni pealt ja esimese võistluse kohta.
Aga täitsa äge üritus oli tegelikult. Vaatasin sõite, mis olid enne minu oma ja tehniliselt ikka väga erinevalt lahendatakse seda ala,  Ja mis on veel lahe, et kui suusatajate vahel ma näen välja nagu pelmeen, siis sõudjatele olen ma enamvähem õlani, siuke väike inimene. Nii et jah, kõik on vaatenurga küsimus.

Nii. Siis ma käisin üks päev bodyfit trennis. Vat see oli ka elamus omaette. Minusuguse null-koordinatsiooniga inimese jaoks ikka täielik kosmos. Samas on mingisugune tundmatuse võlu asjadel, mis välja ei tule. Eks seal oli teisi mitteaeroobilisi (krt ägeda sõnaga sain maha jälle) inimesi veel, aga enamus ikka tulistab puusalt selliseid kombinatsioone et vaata ja imesta.
Ja siis mõtlesin, et kui juba, siis juba ja käisin Sparta sünnipäeval zumba trennis. Vat nii. Käisime tütrega koos ja päris lahe reede õhtu oli. Muidugi terve delegatsioon tuttavaid vahtis ka platsi ääres seda tsirkust pealt. Aga ma hingasin rahulikult sisse ja välja ja mõtlesin, et kui ma peaks oma elu piinlikud hetked top kümnesse reastama, siis see sinna ei mahuks, nii et põhimõtteliselt vahet pole :)

Aga vahepeal on akna taga valgeks läinud ja tundub, et saab minna suusa maha panna värskele lumele.

Kadunud pulsivöö tagasitulek

Möödunud nädalal juhtus mitu ägedat asja, mis tähendab,  et.. presenteeriks siinkohal mõnda eredamat

1. tuli kõne Pärnust: " kuule, ma leidsin ühe kilekoti seest siukse musta rihma, umbes 2cm lai ja siuke kõva osa on keskel" Jee, raisk! Mu kadunud pulsivöö! Läks väga napilt, et uut vööd ei jõudnud osta. Me ei ole kohtnud vist umbes eelmise aasta septembrist. Ju siis on jälle aeg tutvust sobitada.

2. auto ei läinud käima! :) see tähendab, et võtmest ei läinud ja tuli jälle juhtmetest panna. Üüü kui lahe on juhtmetest auto käima panemine. Umbes sama lahe kui säilivusaja ületanud õlle minema viskamine. Selline fafaa värk :) 

3. tegin skiergo 1 km sprinti ja jaksasin kannatada lõpuni, mis on ka ülilahe. Aeg ka veits paranes võrreldes eelmise aastaga, aga see ei olegi väga oluline siinkohal. Oluline on, et käsi lahti ei lasknud énne lõppu :) Pärast langesin nagu niidetult ja pinnalaotus vedeles abitult tükk aega jõusaali põrandal. Sprint on jätkuvalt kole raske. Aga selge on ka see, et kui TM  lahendus finišsirge peale läheb, siis tahtejõu ja triitsepsiga ma peaks küll eest ära sõitma sellel kõhetute käsivartega jooksjal :D
Ńumbrimaniakkidele siis et 500m eelmisel aastal 2.09, sellel aastal 2.03 ja 1000 m eelmisel aastal 4.32 ja sellel 4.22.
Skiergoga oli selline huvitav lugu, et käisin eelmisel päeval Functional body trennis (kus ma olen siiski korra aasta tagasi ka käinud nagu ma just tuvastasin) ja seal nagu midagi erilist ei olnudki, selline suht kerge lihastrenn, 5 kg raskusega mõned väljaasted ja nipetnäpet. Ok. Ühe jala peal seistes tegime kangiga kükke ka ja võibolla see seletab ka seda, miks kann valus oli järgmisel päeval. Ühesõnaga kui ma üles ärkasin hommikul, oli mul tunne nagu oleks hakklihamasinast läbi käinud paar tiiru. Käed rippusid lihtsalt kuidagi küljes ja istuda oli valus :) Aga läks veits paremaks ja kummalisel kombel see ergomeetri tirimist ei seganud. Ja mis on huvitav: pärast seda killerkilomeetrit polnud käed üldse nii pehmed kui enne. Täitsa arusaamatu.

4. pühkisime wii pealt tolmu maha ja veetsime lastega kõvasti kvaliteetaega.  Korralik aeroobne trenn kui ikka hakata rekordeid tegema :D Ja meie majas käib kõik rekordite peale. Isegi koristamine. Sest muidu meil keegi ei viitsiks ennast liigutada, motivatsioon peab ikka olema.

5. kõige totram asi, mis eelmisel nädalal juhtus, oli et ma leidsin lasteiaiast (!) oma maratoni jooksu soki. Ulme, aga nii oli.

6. ühtegi meetrit ei jooksnud. No ei viitsinud.

Töö käib

Jälle natuke lumele lähemal :) Räägitakse, et mingeid dekoratiivseid helbeid olla alla ka langenud eelmisel (või oli see juba üleeelmisel?) nädalal. Cool. Räägitakse ka, et Haanjas on lumi maas juba. Veel coolim.
Kuna terve suvi sai maha molutatud, siis nüüd kui teistel hakkab pikast hooajast vedru maha käima, hakkab mul lõpuks vaim ja tahtmine jälle peale tulema.  Taustajõududele siinkohal kummardus maani, et nad on olemas olnud. Eks nad ise teavad :). Ja ei saa salata, oma osa on ka ässitavatel dialoogidel seoses kihlveoga kuhu järjest hagu alla loobitakse ja ma tunnen kuidas sportlik viha minus kasvab ja selg sirgu läheb :) Kurat, kergelt ma seda võitu kinkida ei kavatse! :)
Vahepeal siis tehtud selliseid asju:
K shindo
N core fit
L jooks 9,22 km
P core fit
T jõusaal 1h05min
K shindo
R jõusaal 1h05min
L jooks 5 km
P jooks 7,5 km
T rullsuusk 14,3 km
N jõusaal 45 min
L imikas 2h 10 min
P core fit

Vat nii. Sai proovitud sai siit ja sealtpoolt, kuidas vorm on ja kas sääreluud peavad vastu. Peavad küll. Aga eks kuupäev on ka selline, et jooksuga pole mõtet enam tappa ja suusatada veel ei saa.

Eelmisel pühapäeval jooksin Kahe staadioni jooksu, polnud varem jooksnud seda. Päris tuttav rada muidugi sellegipoolest. Ilm oli väga tuuline, aga muidu mulle selline +4 kraadi sobib väga ja aeg oli ka täitsa nitšekas. 43 minutit kopikatega siis 7,484 km või mis ta täpselt oli. Suht null hooaja kohta pole põhjust nuriseda. Hetke seisuga on mul sel aastal nii suusa kui rullsuusa kilomeetreid rohkem kui jooksu omi. Ja kui arvestada, et lund ei olnud, siis ikka allapoole ümmardades null.
Rullsuusaga tuli üle 2 kuu vahe sisse, aga noo.. mis sest üldse rääkida. No ikka meeldib noh. Ikka väga meeldib. No ikka tuli ära traditsiooniline lause, et "muidu on ok, aga see ja see ja see.." :) aga see mu rõõmu ei rikkunud.
Imikat proovisin ka uuesti. Ja hakkab täitsa looma. Kuigi ma ikkagi oleks tahtnud veits rahulikumalt teha ja esialgu kindlasti iga nädal tegema veel ei hakka.
Jõusaalis miskit erilist pole teinud. Tasapisi proovinud, kas käed ja jalad koormust kannatavad ja mis seis on. No ei ole viga, ei ole viga.. :)